MIS ON (DETAIL)PLANEERING?

Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

Detailplaneering on planeeringu üks liikides ja selle peamiseks eesmärgiks on eelkõige kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Enamasti on tegemist eraomandis oleva maaüksuse arendamisega.    
 
Detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

Detailplaneeringu ülesanded:
 1) planeeringuala kruntideks jaotamine;
 2) krundi hoonestusala määramine;
 3) krundi ehitusõiguse määramine;
 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
 6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
 7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;
 8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
 9) kuja määramine;
 10) kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;
 11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
 12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
 13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;
 14) loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine;
 15) miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud;
 16) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;
 17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
 18) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine;
 19) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine.

DETAILPLANEERINGU ETAPID JA MENETLEMINE:

  • Tellija soovide väljaselgitamine ja planeeritava ala taustainfoga tutvumine
  • Detailplaneeringu algatamise taotluse täitmine ja eskiislahenduse (joonis koos seletuskirjaga) koostamine ning dokumentide esitamine kohalikule omavalitsusele (KOV) detailplaneeringu algatamiseks. KOV võib detailplaneeringu algatamiseks ka keelduda seda siis põhjendades.
  • Detailplaneeringu algatamise otsus ja lähteülesanne KOV-st
  • Geodeetilise alusplaani tellimine maamõõdubüroost (ei tohi olla vanem kui 2 aastat)
  • Tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude valdajatelt (elekter, vesi-kanalisatsioon, sideühendus, soojavarustus, gaas jne)
  • Uuringute, ekspertarvamuste ja KMH tellimine (vajadusel)
  • Detailplaneeringu täpsustatud eskiislahenduse koostamine ja esitamine KOV-le kooskõlastamiseks enne tehnovõrkude valdajatega kooskõlastamist
  • Detailplaneeringu eskiislahenduse esitlemine KOV-s (eskiisi avalik arutelu)
  • Detailplaneeringu põhilahenduse koostamine (tekstiosa ja joonised)
  • Detailplaneeringu kooskõlastamine tellijaga, KOV-ga, tehnovõrkude valdajate jt vajalike asutuste ja huvitatud isikutega
  • Kooskõlastatud detailplaneeringu materjalide esitamine KOV-i vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks
  • Detailplaneeringu avalik väljapanek (üldplaneeringut mittemuutev detailplaneering 2 nädalat ja üldplaneeringut muutev detailplaneering 4 nädalat)
  • Detailplaneeringu kehtestamine KOV-i poolt ja selle otsuse edastamine tellijale, planeerijale
  • Kehtestatud detailplaneeringu materjalide printimine, köitmine ja edastamine KOV-le
  • Detailplaneeringu lahenduse või menetlemise käigu vaidlustamise õigus (1 kuu jooksul pärast kehtestamisest teavitamist) 
Detailplaneeringu valmimine sõltub KOV-i, tehnovõrkude valdajate jt asutuste menetlemiskiirusest.